Kääpa kool osales mai alguses Eesti Rahva Muuseumi ning Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi eestvedamisel toimunud ajarännakul 1869. aasta maikuusse. Siis tegid mitmed meeskoorid ning puhkpilliorkestrid üle Eesti ettevalmistusi retkeks Tartusse, esimesele laulupeole. Üle-eestiline ajarännak oli pühendatud 150 aasta möödumisele esimesest laulupeost.
Ajarännakul osales kogu koolipere. Päeva juhatas sisse ja hiljem pidas kokkuvõtva kõne kooli direktor Rait Laatsit, kellel oli ajarännakul täita hoopis vallavanema roll. Üheskoos lauldi, riietuti, pakiti toidukraami ning arutleti tolleaegsetel päevapoliitilistel teemadel.
Algklasside õpilased, kes laulupidude traditsioonist veel nii palju ei tea, said tegeleda ühe tunni jooksul kas leivaküpsetamise, püürüse valmistamise, rahvamängude-laulude või rahvapillidega. Leivaküpsetamist juhendas lapsevanem Triin Toom, kes oli tähtsaks päevaks vanaemalt laenanud 150 aasta vanuse leivamõhe. Püürüst ehk moodsas keeles visplit aitasid meisterdada kaks vahvat vanaisa. Saja viiekümne aasta taguseid rahvalikke mänge ja laule tutvustas Piret Kahre, kellega koos neid ka mängiti ja lauldi. Eriti vahva oli pähklimäng, sest mängus sai võita päris pähkleid. Vanemaid rahvapille näitas ning andis isegi katsuda Karin Tepaskent. Teda aitas 6.klassi õpilane Eliisabet Raju, kes mängis loo “Kats kitse” ja peale selle tutvustas karmoška ja lõõtspilli erinevusi.
Vanem kooliaste loositi loodusliku materjali abil küladeks. Nii tekkisid Kiviküla, Kuusekäbi küla, Männikäbi küla ja Tammetõru küla. Valiti külavanemad. Kellel oli võimalik, kandis rahvariideid või tolle aja vaimus kostüüme.
5.-9.klassi õpilastele oli ajarännaku sisu koondatud nelja erinevasse töötuppa, milles kõigis sai kordamööda osaleda. Teadmisi jagasid töötubade juhendajad.
Kooriproovi töötoas tutvuti esimesel laulupeol kõlanud lauludega ning põhjalikumalt õpiti neist kahte: Fredrik Paciuse “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” ning Aleksander Kunileiu “Mu isamaa on minu arm”. Kooriproovi vedasid eest muusikaõpetaja ning dirigent Elise Võsu ja eluaegne koorilaulja, eesti keele õpetaja Liina Palgi.
Rahvariiete töötoas riietati üks neiu ja noormees Vastseliina kihelkonna rahvariietesse. Suurte kogemustega rahvatantsujuht Kai Laanemaa rääkis rahvariiete kandmise tähendusest, sest paljud riideesemed kannavad endas lisainformatsiooni. Pole sugugi ükskõik, kuidas sõlmida vööd või missugust peakatet kanda.
Poliitika töötoas uuris arutelule saabunud külarahvas ajalooõpetaja Merike Värsi juhendamisel Vene keisririigi kaarti: leiti Eesti asukoht selles suures impeeriumis. Arutleti Aleksandre II tegevuse üle ning koos tunti pildilt ära Jannsen, Koidula, Jakobson ja Hurt. Põhjalikumalt tutvuti laulupeoaasta juhtfiguuride seisukohtadega ning viidi isikutega kokku poliitilisi vaateid ning ettevõtmisi.
Toidukraami pakkimisest ning raha soetamisest-hoidmisest pajatas Põlva Talurahvamuuseumi pedagoog Marge Luude. Laulupeole tuli kaasa võtta mitme päeva toiduvaru. Kuidas seda tehti? Eks laulupesaginas tuli ju olla ettevaatlik ja osata oma asju hoida nii, et need võõra kätte ei satuks.
Ajarännak kestis kokku kolm tundi. Päeva lõpetas ülekoolilise ühendkoori laul. Koolisööklasse jõudes ootas ajarändajaid veidi ebatraditsiooniline toit: tavalise riisi kõrval sai valida lihakastme juurde kruubiputru ja ka karaskit. Meeleolukas kiikamine 150 aasta taha andis mõtteainet veel edasisekski.
Esimese üldlaulupeo juubeli kõrval meenutas Kääpa kool ka J. V. Jannsenit, kelle sünnist möödub 16. mail 200 aastat.