Külälises oll meil võro keele tunni aigu Rahmani Jan. Täl oll üten kitarr, midä tä mängse. Üts laul oll uu – tähega, tõnõ laul ü tähega ja siss saimi viil m-tähe päält ka mano ümisedä. Küläline lugõsi meile lugusid võrokeelitsist Tähekõisist – timä hindä kirotõt luu. Üts lugu oll sääne, kon kõnõldi, kuis savist kruuse tetti. Tõnõ lugu selet tollõst, kuis savvusüüjat sannast otsiti. Järgmine lugu kõnõl tollõst, kuis üts inemine oll õnnõlik tuu peräst, et sai hindäle kats paari kindit. Jutu olli täl kirotõt tükk aigu tagasi, nii umbõs 2007. aastal ja ka ildampa. Kõik luu´ olli väiga põnõva. Saimi kätte vahtsõ Tähekese, kost saimi esi ka perrä kaia, kuis autor umma juttu lugõ, mille päälkiräs oll „Tuulõpoiss“. Nee jutu olliva kõik võro keelen. Pääle egä jutu lugõmist laulsõ tä üte laulu. Laulsõmi iks üten kah. Tunni lõpun teimi pilti ja siss sai ka autogrammi küssü. Küläline tegi mi tujo väega hääs.