Kiusamisest üldiselt

Kiusamisest üldiselt

PISA 2015. aasta õpilaste rahulolu-uuringu kohaselt on Eestis kiusamise ohver iga viies 15-aastane õpilane. Sarnaste uuringute tulemusel, mistahes vanuseastmes, võib kiusamise ohver olla lausa iga neljas laps (20-25% õpilastest), seda siis olenevalt koolist või kooliastmest. See arv viib meid Euroopa Liidu keskmisest kõrgemale, kusjuures Põhjamaades on kiusamise osakaal märkimisväärselt väiksem.
Kiusamine ON tõsine probleem ja võib kaasa tuua mitmeid tagajärgi – ärevus, depressioon, probleemid enesehinnanguga või lausa suitsiidimõtted, raskused õppetöös, ebakindlus. Nimetatud probleemid võivad peale ohvri areneda ka kiusajas endas ning pealtvaatajaiski. Siit saad lugeda erinevaid artikleid kiusamise kohta ja uurida erinevaid lehekülgi, mis abistavad võitlusel kiusamisega.
Eestis läbiviidud uuringu kohaselt aastatel 2006-2016 suitsiidi sooritanud lastest ja noorukitest 78% olid poisid ja 22% tüdrukud, 83% olid eestlased ja 57% oli pärit linnalistest asulatest. Kuni aastani 2015 laste suitsiidide arv tõusis, hetkel on see arv pisut langev. Eesti kõige noorem suitsiidi sooritanu oli 11-aastane. Ühe suitsiidi kohta võib arvestada 20-30 suitsiidikatset (Rooväli, 2018).
Kiusamine on olukord, kus korduvalt, tahtlikult ja meelega kahjustatakse kedagi, kellel on raske ennast kaitsta. Mitmed uuringud näitavad, et 10-20% algkooli õpilastest ning 5-10% keskastme õpilastest kannatavad süstemaatilise ja pideva kiusamise all. Kiusamine haavab, vähendab inimese eneseusku ja enesehinnangut, kahjustab inimestevahelisi suhteid, halvimal juhul jääb kiusatav üksi, kogeb igapäevaselt ja pidevalt negatiivseid tundeid ja temaga ei suhelda. Kiusajad seevastu omandavad positiivse hoiaku kurjuse, vägivalla ja kiusamise suhtes, satuvad elus sagedamini kuritegelikule teele, neil on raske reeglitest kinni pidada, nad on teiste tunnete suhtes ükskõiksed ja hoolimatud. Kiusamine ja kiusamise kogemine ei aita inimesel saada paremaks ja tugevamaks inimeseks, nagu tihtipeale arvatakse. Kiusamine ei ole süütu mäng, sellest ei tulda välja lihtsalt tagasi tehes ja kiusamine ei kasvata kindlasti iseloomu (info raamatust „Miniõpik lapsevanematele”).

SA Kiusamisvaba Kool pakub juba 2013/2014. õppeaastast Eesti koolidele teadus- ja tõenduspõhist ennetusprogrammi KiVa, mida kasutavates koolides on ohvrite osakaal langenud näitajani alla 18%. Programmi pikaajaliselt kasutanud koolides on ohvrite keskmine osakaal 14%.
KiVa annab koolidele väga selged, konkreetsed ja toimivad juhised ja tööriistad, kuidas kiusamist ennetada ja vähendada ning kuidas toimida kiusamisjuhtumite korral. Ennetustegevusena toimuvad igas klassis KiVa-tunnid, milles tegeletakse õpilaste väärtushinnangute ja grupinormide kujundamisega selliseks, et kiusamine ei oleks laste endi poolt aktsepteeritud.

Kasutatud materjalid
https://kiusamisvaba.ee/kiva-programm/lapsevanemate-miniopik/
https://data.kivaprogram.net/ee_lapsevanematele/
Rooväli L, Pisarev H, Suija K, Aksen M, Uusküla A, Kiivet RA. Aastatel 2006–2016 enesetapu sooritanute epidemioloogiline ülevaade. Tartu: Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut; 2018.