Kooli ajaloost

Juba nooremast kiviajast asustatud Kääpa külas, mille nimi pärineb nähtavasti palju hilisematest, 6.-10. sajandi kääbastest, jõuti omaette kooli rajamiseni XIX sajandi teisel veerandil. Varem käisid tollal Võru valla idaserva jääva küla lapsed Navi koolis.

Esimesed teated korrapärasest koolitööst Kääpal pärinevad aastast 1835. Koolmeistriametit pidas algul talumees Mikk Sibbol. Juhan Kausta poolt koolimaja asemeks antud maatüki peale toodi Rinne talu maadelt ja laoti uuesti üles 3 korda 3 sülla suurune tare, millele tehti savipõrand ja kaks nelja ruuduga akent ning pandi uus õlgkatus. Järgmine, XIX sajandi keskpaiku rajatud koolimaja koos hilisema juurdeehitusega, on Võrumaa vanima maa-koolihoonena tänapäevani kasutuses. Õppetöö selles majas lõppes seoses uue hoone valmimisega 2002 aastal. Praegu asub majas kooli muuseum ja arhiiv. Praeguse koolihoone nurgakivi pandi 17. juunil 1938. Iga päev oli ehitusel tööl 38 alalist töömeest, meister Al-der Nuija ja tema poja Haraldi juhatusel sai hoone sügiseks katuse alla, ehitusele kulus veidi üle 50 000 krooni. Kääpa uue koolimaja avamine toimus 17. septembril 1939 pooletuhande inimese osavõtul. Pidukõne pidas Võrumaa koolide inspektor J. Reinet ja hoone pühitses Karula koguduse õpetaja Karl Kiisk. Koolimaja valmimise 50. juubelit tähistati pidulikult 1989. aastal, mil peeti meeles ka kooli 154. aastapäeva.

1998/99. õppeaastal õppis Kääpa koolis 124 last ja neid õpetas 15 õpetajat. 2002 aastal algas kooli ajaloos jällegi uus ajajärk. Valmis juurdeehitus ja renoveeriti vana hoone. Tegu on igati modernse koolihoonega, milles on täissuuruses võimla ja avarad klassiruumid. Meie praegustest tegemistest saab lähemalt lugeda kooli kroonikast.

 

*    *    *

 

Millise kihelkonna rahvarõivaid võiksid kanda Kääpa kooli õpilased? 

Kääpa küla asub Võrumaal, üsna Võru linna lähedal Võru-Räpina maantee ääres. Praegu kuulub Kääpa küla Võru valla alla, enne seda oli küla Lasva valla (1992-2017) haldusalas.
Ajalooliselt kuulub Kääpa küla Põlva kihelkonda. Nõnda näitab Eesti maa- ja kihelkondade kaart aastast 1938 (kartograaf D. Koppel, vt Digaris: Eesti : maa- ja kihelkondade kaart | Digar viewer). Väga selgepiiriline kõik siiski ei ole – Kääpa küla piiridel kohtuvad kolm endisaegset kihelkonda – Rõuge, Vastseliina ja Põlva. Kihelkondade piirid on sopilised ja üsna raskesti tajutavad. Sama kaardi lisas olevas valdade nimestikus on vana Lasva vald (1866–1939) märgitud Vastseliina kihelkonda kuuluvaks. Saamaks segases loos selgust võeti ühendust Võru instituudiga ning paikkonna kohanimeuurija Evar Saarega. Nemad kinnitasid, et igal allikal on veidi õigus. Kääpa küla kuulus 1866–1939 Võru valda. Lapsi käib koolis kõigist kolmest kihelkonnast ja oletatavasti Vastseliina ning Rõuge kihelkondadest enam kui Põlvast. Kääpa küla koos lähemate küladega (Listaku, Villa, Puusepa, kogu Tsolgo kant) kuulusid Võru ja Timo mõisate alla ja ühtlasi ka Põlva kihelkonda. Lasva ümbrus, Kühmamäe ja Tüütsmäe kant kuulusid Vastseliina alla, maa Pindi kirikust Paidra järveni, koos Pikakannu, Kõrgessaare ja Otsa kandiga jääb Rõuge kihelkonna piiridesse.

Seega, erinevate vestluste ning arutelude tulemusel otsustati Kääpa Põhikooli tantsulastele valida Põlva neiude triibuseelik. Vanasti kandsid päris väikesed lapsed vaid lihtsaid hamesid, tüdrukute hamele seoti sageli vöö. Neiueas tüdrukud kandsid hame peal seelikut. Neidude pidulike rõivaste triibuseelikutel olid triibuvärvid erksamad kui naiste seelikutel. Hame õlad ning käised olid kirjatud punaste tikanditega. Poiste ja noormeeste riiete kohta ei ole väga palju kirjeldusi ja nende välimus oli ka kihelkonniti sarnasem. Vestlused kohalike käsitöömeistritega viisid tulemuseni, et poiste ja noormeeste rõivaks otsustati valida tumesinine villane püks ning lihtne valge hame, peale seotakse kitsas vöö ning värvlita pükstele säärepaelad. 

Ere Rekker-Mägi
Teksti toimetasid Külli Eichenbaum ja Evar Saar
10.12.2021
Võru Instituut